"Mulle meeldib minu naine. Aga ma ei saa endale isegi toidumürgitust lubada, kui tema silma all olen, sest ka restoranis ei lase ta mulle kahtlast toitu pakkuda. Temaga reisides ei murra ma kunagi jalaluud ega lange varaste ohvriks. Kui lähen üksi Pakistani, siis võtab sõjavägi mu kinni, kuna teen selle baasi lähedal pilte. Naisega joome Pakistanis tšaid ja ronime liustikel nii, et konte ei murra. Järgmine kord lubas naine minuga Afganistani kaasa tulla, et mind inimröövlite eest kaitsta… Mis te arvate, mis juhtub, kui meie kaks läheme matkale mööda Eestit? Kas mõni kodutu kloun tuleb kallale või pigistab pesukaru meile une pealt sinepituubi tagumikku tühjaks? Looda sa!" Siinsete kaante vahel on koomiline pajatus sellest, mismoodi mees, kes kunagi matkal ei käi, asub tutvuma Eesti matkaradadega. Õnneks tulevad appi sõbrad, näiteks Andrus Kivirähk, kes teda õigelt teelt kõrvale meelitavad, eks ikka hea loo huvides! Kõrvalekalletest hoolimata saab autor siiski Eestile enam-vähem ringi peale tehtud ja sünnitab meile omalaadse ülevaate Eesti matkaradade võimalustest..